10 nõuannet stressirohkes (eri)olukorras rahu säilitamiseks

Täna töötab enamik inimesi taas kodukontoritest ja lapsed on lasteaedadest või koolidest koduseinte vahele sunnitud. Huviharidust ei toimu üldse või toimub veebikeskkonnas. Emad-isad laveerivad oskuslikult või vähem oskuslikult (sõltuvalt päevast) rohkemate ametite vahel kui Hunt Kriimsilm kunagi unistada oskas.

Tundub, et millalgi plahvatab pomm ka kõige rahumeelsemas kodus ja keset koosolekut, söögitegemist või vanema lapse kitarritundi käratatakse emotsioonide virr-varris lapsele: “Ära sega! Ole tasa! Tegele korraks oma asjadega!” võib-olla isegi midagi karmimat. Kuidas sellist olukorda ära hoida? Kuidas lapsevanemana oma zen säilitada kui seda kõike on ühel hetkel liiga palju? Laps pole tegelikult ju milleski süüdi.

10 lihtsalt ja praktilist nõuannet rahu säilitamiseks

  1. Võta iga päev aega endale. Käi jalutamas, jooksmas, vannis, loe raamatut – tee midagi, mis aitab päevast välja lülitada ja oma mõtted korda seada. Võimalusel tekita kõigile pereliikmetele oma ruum või nurgake, kus akusid laadida ja oma mõtetega üksi olla.
  2. Keskendu hingamisele. Võta vähemalt 5 minutit iga päev, et lihtsalt hingata. Vaikuses. Head emotsioonid ja tunded sisse ja negatiivsed mõtted välja. Meditatiivseid hingamispraktikaid on erinevaid, kuid kõige rohkem praktiseerin ise 4/8 hingamist: 4 sekundit nina kaudu sisse ja 8 sekundit nina kaudu välja. Vaata ka, et hingaksid kõhtu mitte ainult roietesse.
  3. Tee paus ja tantsi oma emotsioonid välja. Seda võid teha nii lastega koos kui üksi, pane mängima oma lemmikmuusika ja lase kõigel minna. Pärast rasket koosolekut või pikka päeva on muusikal väga vabastav jõud.
  4. Praktiseeri tänulikkust: võta igal õhtul oma päev kokku ja leia 3 asja, mille eest tänulik olla. Õnn algab sinust enesest ja väikeste asjade märkamisest. Õpeta tänulikkust ka oma lastele.
  5. Viibi looduses. Loodusel on maandav ja tasakaalustav jõud. Kuna muud meelelahutust hetkel nagunii pole, valige igaks nädalavahetuseks näiteks mõni uus matkarada, raba või metsatukk, kust te varem käinud ei ole ja võtke perega ette pikem jalutuskäik looduses.
  6. Võta online võimalustest viimast: kunagi varem pole olnud nii suurt valikut webinare, joogatunde, seminare ja muid enesearengule suunatud live-tunde. Saad tegeleda endale oluliste teemadega kodust lahkumata ja sümboolse tasu eest või hoopis tasuta. Mina näiteks elan Tallinnas ja osalen igal pühapäeval joogatunnis, mis läheb otse-eetrisse Kuressaarest 🙂 Beebidele ja eelkooliealistele lastele ning nende vanematele pakub põnevat avastamisrõõmu ja õpetlikku sisu Väike Päike DigiLasteaed kk.lasteklubi.ee.
  7. Kaasa lapsi igapäevastesse tegevustesse. Tihti arvatakse, et lapsega kvaliteetaja veetmine tähendab kinos, kohvikus, mänguväljakul käimist, rolli- või lauamänge. Tegelikkuses pakub lastele tegutsemisrõõmu just koduses majapidamises kaasa löömine. Süüa tehes saab laps lihtsamaid asju segada või hakkida, koristades tehke ka mänguautodele pesupäev. Laps saab aidata pesu pesema panna, oma riidekappi korrastada jne. Nii ei teki vanemal tunnet, et nii palju on teha, kuidas leida veel lisaaega lapsega mängimiseks.
  8. Jaga abikaasaga kohustusi ja planeeri nädal ette: kes vastutab koolilaste Zoomi tundidesse saamise eest, kes hoiab silma peal e-koolil, kes teeb lõuna- ja kes õhtusöögid, millised õhtud on vabad emale ja millised isale jne. Pidage ühist perekalendrit ja kaasake plaanide tegemisse ka lapsed. Väikelapse jaoks on hea abimees visuaalne päeva- ja nädalakava, kus tegevused on märgitud joonistuste või välja prinditud piltidena.
  9. Pea kinni rutiinist. Väikelapse jaoks on igapäevane rutiin heaolu ja turvatunde allikas, aga ka täiskasvanu saab rutiinist tihti tuge ja toetust. Minge magama enam-vähem samal ajal, saage piisavalt und ja ärgake vara ka siis kui hommikul ühtegi Zoomi või Skype koosolekut pole. Pidage perega kinni hommiku-, lõuna- ja õhtusöögiaegadest ning kehtestage toas ja õues mängimiseks enam-vähem kindlad kellaajad. Selgita lastele, millal on oluline vaikselt mängimine (väiksema lapse uneajal või ema-isa iganädalase töökoosoleku ajal) ja millal minnakse kõik koos õue. Lapsel on lihtsam reegleid järgida kui ta teab, mida järgmiseks oodata. Laps õpib läbi rutiini ja eeskujude.
  10. Ära karda vabandada! Kui oled reageerinud liigse emotsionaalsusega, teinud lapsele oma sõnadega haiget, tunned end kehvasti ja ärritud kergelt, siis ära karda vabandust paluda ning öelda, et proovid edaspidi paremini. Kõik tunded on meile kõigile lubatud, kuid käitumisviisi saame teadlikult parandada!

Püsime terved ja püsime kodus!

Kristi Stahl
DigiLa

Foto: Hele-Mai Alamaa