Iga viies alla 3-aastane mudilane Eestis kasutab iga päev nutiseadet, vaatab multikaid või tarbib muud meediasisu. Kuigi võime veendunult väita, et alla aastane laps ei peaks üldse ekraani ees olema, siis tegelikkuses on iga lapsevanema enda otsustada millal ja kuidas ta oma lapsele digimaailma tutvustab. Sealjuures on aga väga oluline endale teadvustada, et ekraaniaeg peab olema piiratud ning kontrollitud just nimelt täiskasvanu poolt.

Ka algklassilaste eneseregulatsiooni oskused ei ole veel arenenud sellisele tasemel, et laps suudaks ise oma ekraaniaega reguleerida ning otsustada selle üle, kas tema tegevus nutiseadmes on sobilik, eakohane ja turvaline.
Samuti peab lapsevanem läbi mõtlema, millist sisu ja kui palju ta lubab oma lapsel päeva jooksul tarbida ning millist mõju see lapsele avaldab.

See võib tunduda kahjutu ja mõned vanemad lubavad lastel vaadata isegi õudusfilme või hirmutava sisuga videoid, mängida vägivaldseid mänge, väites, et lapsed on juba piisavalt küpsed või et see on lihtsalt film, teadmata emotsionaalseid tagajärgi, mis see nende lastele võib põhjustada. Oluline on aru saada, et isegi taustal mängivad uudised võivad olla häiriva ja mitte-eakohase sisuga. Kui filmidel, videotel ja videomängudel on põhjusega vanusepiirangud, siis pidevalt mängiv telekas tekitab samasugust kahju.

Mitte-eakohased ja häiriva sisuga videod mõjutavad üsna palju lapse psüühikat:

1. Ehmatused, veri, agressiivne käitumine, karjed, kurjad olendid, kummitused jms tegelased. Lapse aju on ebaküps ega suuda teatud asju analüüsida ja neist aru saada. Tema lapselik meel usub, et see, mida ta näeb, võib juhtuda ka temaga. Lühemas või pikemas perspektiivis võib see isegi psühholoogilise trauma põhjustada, kuid ka õhtune halb magama jäämine või katkendlik ööuni võivad olla põhjustatud päeva jooksul nähtud meediasisust.
2. Alla 10-aastased lapsed ei suuda oma psühholoogilise ebaküpsuse tõttu iseseisvalt tegelikkust väljamõeldistest eristada ja nad on väga kergelt mõjutatavad nii kõrvalistest inimestest kui tarbitud videotest, multifilmidest, teleka- ja videomängudest. Hirmutava filmi vaatamine võib põhjustada ärevust, kiiret südametegevust, unetust, ebakindlust, õudusunenägusid, hirme ja foobiaid, millel on pikaajaline mõju lapse vaimsele tervisele.
3. Sellised videod ja filmid mõjutavad laste närvisüsteemi ning võivad seda üle stimuleerida. Võib märgata, et laps ei suuda peale videote vaatamist rahuneda, kogu aeg mõtleb ja räägib ainult sellest, keha väriseb ja laps ei suuda lõdvestuda.
4. Lapsed võivad mõelda, et vägivald ja agressioon, mida ta videos näeb on normaalsus ning sellist käitumist matkida. Meediasisust saadud infot (tegelaste nimesid, olukordi, rolle jne) matkivad lapsed igapäevaselt ka oma tavamängus.
5. Tiktoki ja muude kiirvideote vaatamine avaldab pikaajalist mõju lapse võimele suunata ja hoida oma tähelepanu ning alustatu lõpule viia.

Mida teha?

• Olge mõistlikud ja kontrollige, mida ja kui palju laps interneti avaruses vaatab.
• Kontrollige filmide, videote ja videomängude vanuselist piirangut.
• Analüüsige koos lapsega videote ja mängude sisu. Seletage lapsele miks ühe või teise video sisu on lapse jaoks kahjulik.
• Hoidke piiri. Isegi kui laps suhtub piirangutesse negativselt või vihastub, pidage meeles, et teete seda lapse huvides.
• Veetke lapsega koos kvaliteetaega. Ärge laske internetil või televiisoril suhelda lapsega rohkem kui lapsevanemate või eakaaslastega.
• Proovige terve perega meediapaastu.
• Looge kodusesse keskkonda täiskasvanule eraldi töönurk või võimalus viibida ekraani ees nii, et see last ei segaks.

Lapse vaimne tervis on sama tähtis kui füüsiline. Loome lapse jaoks koos keskkonna, mis vaimset tervis toetab!

Kuidas õpetada last nutikalt nutimaailmas aega veetma, õppima ja iseseisvuma kuula juba uuest DigiLa podcastist, mille külaliseks on Tallinna Ülikooli teadur ja õppejõud Elyna Heinmäe.

Kristi Stahl
Olga Luptova
Väike Päike