Täna vaatame juba algava õppeaasta poole ja oleme tuleviku suhtes mõnusalt põnevil, sest üks viiest Väikese Päikese fookusteemast algavaks 2021/2022 õppeaastaks on robootika ja STEAM-oskuste arendamine ja kinnistamine. 

STEAM tähendus?

Väljend STEM tuleb inglisekeelsetest sõnadest Science, Technology, Engineering ja Math ning eesti keeles mõistetakse selle all loodus- ja täppisteadusi (LTT). Viimastel aastatel on aga STEM-i lühendile hakatud üha järjepidevamalt lisama tähe A, mis tähistab sõna Arts ehk kunstid ja loovus. Nii on STEM-ist saanud STEAM ja loominguline mõtlemine käib käsikäes reaalainetega. Loomingu ja loovuse all mõeldakse aga ka kriitilist mõtlemist, probleemide lahendamise oskust ja “kastist väljapoole” mõtteviisi, mida Väikeses Päikeses väga armastatakse. 

STEAM-õppe üheks kõige olulisemaks aspektiks on laste kaasamine läbi eluliste praktikate ja tegevuste. Kui laps saab ise käed külge lüüa ja oma vigadest toetavas keskkonnas õppida, kinnistuvad uued teadmised kiiremini ja lihtsamalt. Väike Päike on loonud mängulise ja toetava õpikeskkonna, kus vahendid on lapsele pidevalt saadaval ja lapse loomulik huvi teda ümbritseva maailma vastu areneb järk-järguliselt lähedalasuvast kaugema suunas. 

Kui oluline on STEAM-õpe tulevikku silmas pidades?

Kuna tulevikutrendid näevad ette lihtsamate ametite nagu postiljon, autojuht, klienditeenindaja, kuller jms automatiseerimist ja järk-järgulist kadumist on selge, et tekib nõudlus palju loomingulisemate ning integreeritud erialade järele. 

Forbes nimetab juba aastal 2025 eksisteerivate ametitena palju selliseid, mis lähenevad meditsiini-, sotsiaal- ja it-valdkonnale interdistsiplinaarselt ja loominguliselt. On selge, et elame tehnikale orienteeritud ühiskonnas, kuid paradoksaalselt on selle elanikkond vananevas trendis. Meditsiin ja sotsiaalvaldkond tõusevad seega üha rohkem fookusesse ja põimuvad läbi paljudest teistest elualadest.

OSKA raport esitab universaalsed tulevikutöö oskused, mida hinnatakse sõltumata erialast:

• Mõtestamine
• Sotsiaalne intelligentsus
• Loovus ja kohanemine
• Kultuuridevaheline kompetents
• Programmeeriv mõtlemine
• Uue meedia kirjaoskus
• Transdistsiplinaarsus
• Disain-mõtlemine
• Enesejuhtimine ja kognitiivse koormuse ohjamine
• Virtuaalne koostöö

Kõik eelnimetatud oskused on 21. sajandi inimese jaoks üliolulised, faktiteadmistest enam ei piisa – vaja on näha seoseid ja saada aru “suurest pildist”. Eriti selgelt illustreerib nende oskuste omandamise tähtsust 2018. aasta Maailma Majandusfoorumi raportis välja toodud tõsiasi, et 65% tänastest algkoolilastest asuvad täiskasvanueas tööle ametipostidele, mida täna veel ei eksisteeri.

Loomingulisuse arendamine 

Loovmõtlemine on maailmas üha rohkem väärtustatud. Sellise mõtlemise areng on võimalik, kui me ei anna lahendusi ette, vaid laseme lastel järjepidevalt ise proovida ja avastada. Väikelaste loovusel pole ju piire, nende teadvusesse pole veel juurdunud koolilapsi ja täiskasvanuid pärssiv õige-vale maailmapilt. Usume, et seda siirast loovust tuleks innustada ja arendada võimalikult palju – ainult nii kasvavad täiskasvanud, kes julgevad oma “kastist välja” mõtetega maailma muuta! 

STEAM-oskuste puhul seotakse faktiteadmiste õppimine rohkem loomingulise ja probleemi lahendamise oskust täiendavate ja arendavate õppetegevustega. Küsimus ei olegi nii palju kasutatavates robootika seadmetes, kuivõrd selles, kuidas kasutada olemasolevaid seadmeid loovalt ja koostöös, esitatud probleemide lahendamiseks.

Oskused, mida STEAM-õppe kaudu rakendatakse:

• Probleemide lahendamine
• Loovus
• Kriitiline mõtlemine, analüüs
• Meeskonnatöö
• Iseseisev mõtlemine
• Algatusvõime
• Suhtlemine
• Digitaalne kirjaoskus

Teadusuuringud toovad välja

“STEAM meetodi rakendamine väikelaste arenguks” (Ahmad Tabiin 2020, Indoneesia):

Uuring viidi läbi vaatluste, intervjuude ja dokumenteerimise  põhjal.

• STEAM-õpe võib arendada laste võimekust, andeid ja julgustab neid rohkem katsetama.
• STEAM tegevused peavad olema oskuslikult disainitud ja minema järk järgult keerukamaks.
• Lisaks kriitilisele mõtlemisele arendab suurepäraselt ka sotsiaalseid oskuseid.

“STEAM-õppe rakendamine alushariduses” (Nancy  Dejarnette 2018, University of Bridgeport):

Uuriti õpetajate hoiakuid ja nende muutumist peale STEAM koolitusi.

• Õpetajad leidsid, et peale praktilisi koolitusi ja töötubasid, said nad paremini aru STEAM- õppe ja lõimimise põhimõtetest ja olulisusest.
• Peale praktilist töötuba rakendasid kõik õpetajad seda oma tegevustes. Kui varasemalt olid nad saanud STEAM materjalid lugemiseks, siis kahe kuu jooksul ei teinud keegi neist ühtegi STEAM tegevust nende põhjal.

STEAM-õppe peamine eesmärk 

STEAM-oskuste süsteemse arendamise eesmärk ongi õpetada kõiki eelnimetatud valdkondi omavahel seotuna. Eesmärgiks on, et lapsed saaksid aru, kus ja kuidas erinevate valdkondade teadmisi kasutada saab. Teadmiste omandamisel kasutatakse loovalt ja süsteemselt erinevaid tehnoloogilisi vahendeid, õpitakse programmeerimise algtõdesid, omavahelist koostööd ja tutvutakse virtuaalmaailmaga turvaliselt õpetajaga koos.

Täna ei imesta enam keegi, kui juba lasteaias robootika komplektid välja võetakse ja roboteid ehitama-programmeerima asutakse. Robootika populaarsus õpilaste hulgas pole aga tekkinud iseenesest, vaid tänu entusiastlikele kodanikuühendustele, ettevõtlikele õpetajatele ja koolijuhtidele ning teadlikele lapsevanematele. Teadlased on ühisel seisukohal, et inimese kõige intensiivsem areng toimub lapsepõlves. Lapsed ei õpi lihtsalt uusi oskusi ega omanda teadmisi, vaid avastavad, kuidas töötab neid ümbritsev maailm ja loovad omandatud teadmistel põhinevaid süsteeme ning mõtte- ja käitumismustreid  terveks eluks. 

Väikelapse kõige pakilisem küsimus on „miks?“

Seega peaks kogu uue materjali lastele edasiandmine eelkõige lähtuma just sellest küsimusest: vastama ja tekitama lisaks palju uusi küsimusi ning avastusretki.

Väike Päike alustab uuest hooajast iganädalaste STEAM-õppe projektidega, mis toimuvad juba juurdunud projektõppe osana. Projektid on loodud koostöös valdkonna spetsialistidega ning sisaldavad tegevusi nii sise-, kui välistingimustes. Õpetajate abiga on lastel võimalik valida juba olemasolevate projektide seast katsetamiseks, kui ka ise luua täiesti uusi lahendusi. Näiteks saavad lapsed erinevate katsete abil teadmisi ilmastiku nähtustest, bakteritest, õhurõhust, muusikast ja paljust muust.

Ärgem unustagem, et lapsed tahavad eelkõige mängida – nii toimub õppetöö kõige tõhusamalt! Oleme rännakul koos lapsega ja lapse tempos, uurime ümbritsevat ja loome uusi lahendusi. Muutus parema tuleviku suunas algab meist enesest. 

Marii Maamägi
Kristi Stahl
DigiLa