Iga laps on unikaalne, aga…

• Mida teha, kui selgub, et laps oma arengult eakaaslastest ikkagi eristub?
• Keda kuulata, keda uskuda, kuhu pöörduda?
• Kas diagnoos võib piirata mu lapse võimalusi?
• Millist tuge peab lasteaed või kool mu lapsele pakkuma?
• Kuidas iseendaga toime tulla, et jaguks jõudu oma last toetada?

Lektor MARI PEETS töötab Tallinna Euroopa Koolis eripedagoogi ja tugiteenuste koordineerijana. Ta on Tallinna Ülikooli autismipedagoogika lektor, kuulub Tallinna ja Harjumaa Autismiühingu ning Tallinna Puuetega Inimeste Koja juhatusse.

„Selle lapse kuulmisel pole midagi viga… aga kas keegi teiega autismist on rääkinud?“ küsis minult kümme aastat tagasi audioloog, kelle juurde perearst mind mu 2-aastase pojaga oli suunanud. Nendest sõnadest algas minu teekond erilise lapse kasvatamisel, mis on aastate jooksul muutnud mind paremaks inimeseks, paremaks emaks ja paremaks õpetajaks. Oluliseks osaks sellest teekonnast ongi minu jaoks saanud „autismist rääkimine“ ehk oma kogemuste jagamine küllaltki eriliselt positsioonilt: hariduslike erivajadustega õpilaste õpetajana, kes näeb oma tööd läbi lapsevanema tingimusteta armastuse prisma.